päris jõulud ja muidu elu

...
Päris jõuludeks sai siis maal käidud koos õega ja tema perega. Maal pidi peaaegu et tüliks kiskuma. Vanamees nagu ikka ei suutnud ennast viinapudelist eemale hoida, siis õde lõi seal temaga lamenti. Maiteagi, iseenesest ta väg atäis ei jäändki, ehk see õe laamendamise pärast nö. Tegelikult ma ei kannata seda kui ta täis on, aga samas siis saab igast asju tema käest teada mi shingel on, kaine peaga ei kipu rääkima... Üldiselt on ikkagi nii, et vanamees on omadega puhta perses... ha ega keegi teda aidat akah saa. Ex sain ma kah oma koslepi, et ei ole väga helistanud talle, sama sõde helistab like nädalas 2...3 korda. ega see kah jälle kiita saanud :). Siis oli hädaks see, et õde küsib kyll, et noh kuidas sul läheb jne ja vanamees ikka vastab, ah pole midagi saab hakkama jne Siis purjus peaga kommenteeris seda, et mis sa arvad et kui sa helisat dkogu aeg ja ütlen et kõik on enavmäähem, siis tegelikult ongi kõik hästi??? Ma saan 100% vanamehest aru ja samas ei saa keegi teda aidata, võinoh ma ei tea... mitte oluliselt igatahes. Kui sees on sitt siis sees on sitt ainult aeg või siis keegi õige inimene.. mina ja mu õde vaevalt just need õiged oleme. Vanamees siin rääkis, et on trtus mõned korrad käinud ema õel külas - lesk juba õige mitu aastat. Päris siis, et ega me seda pahaks pane jne... noh süda piinab ex ma saan jällegi aru. Igatahes natuke naljakas/veider vms aga ütlesin vanamehele et ära põe, lase aga käia, peaasi et sul omal hea on. Aga noh ega see ema õde kah talle miskit lohutust just oluliselt paku - midagi ikka aga noh...

Noh siis ajas vanamees oma tavalist autojuttu... et vana on ikka sara ja tahaks toda ja toda. Samas tal papp on olemas aga noh ma olen öelnud, et ärgu jamagu ja ennast pankrotti ajagu, jännagu oma vana "rauahunnikuga" edasi, samamoodi olevat ka remonditöökojast soovitatud, et missa vana mees jändad.

Ühest asjast ma ei saanud aru, vanamees arvab sisimas et ta on hulluks läinud. Võinoh tegelt saan ja ei saa kah. Igatahes mind ehmatas see lugu aga noh kesse teise hinge näeb kui perses seal kõik on.

Nagu ikka on tal see eluke üks hädade org. Töökohta vannub sajaga, siis on maal üks "hull" kelle eest hoolt kanda, ehk vanaema (mis iseenesest on hea ma usun aga noh... who knows) Maale minnes, kui on suured külmad siis ega see vanaema ju ahju kyta, kohale lähed on toas pluss 13 kraadi, ise istub sada kampsunit seljas ja asi korras.

I will never grow old and if i do loodan, et ma ei sure vähemalt üksinduses. Nõme ikka kui elult pole enam midagi oodata peale lõpu, mis tooks kergendust ja päästaks. Kuulsin seda ema käest, nüüd kuulen isa käest. Ei väsi kordamast et ema surma üle ses mõttes oli hea meel - see oli parim asi mis temaga selles seisus juhtuda veel sai. Nüüd on  tema jaoks rahu maapeal ja mis sa hing veel oskad tahta.

Järgmine päev sai käidud ema haual. Hirmus külm ilm oli kuidagi, selline tunne, et küünlad põlema ja minema.  Ega seal saandki väga passitud - vanamehel nagu ikka süda hell jne..

Surnuaias nägime veel vana ema töökaaslast koos mehega (ema haual nad polnud igatahs too hetk veel käinud... - lumel pold jälgi..)

ja ongi kind of kogu lugu, vanamees läks õega põlvasse ja mina põrutasin tartusse naiste käte vahele :D