Meistersportlase märg unenägu see küll ei ole

 jee jee Elvis Presley back on rock'n'roll... ***** on koba nagu öööööööö

Ühesõnaga käisin sulgpalli mängimas. Jah saate aru, see on tore ja seltskondlik, sealt tulevad inimesed hea tujuga tagasi - aga mitte mina. No kurivaim ei saa kuidagi, ei tule välja, tahtmist ja soovi nagu oleks, aga mis teha, ihu ei oska (nagu treener mainis minu rabaku püüdlustele, et ma pigem aerutan, kui teen normaalset lööki.. and he is fucking right). Vihjeks mainin, et olen selle spordialaga tegelnud seniseks ca 2 kuud??. Vbl peaks asja lõdvalt võtma, sest üldiselt seltskond on seal tore ja hea - tüdrukutest rääkimata (poissmees nagu ma olen, ei saa ju preilite olemasolu ometi paha olla). Hetkel käib Vikerraadiost järjejutt kotkaste elust. ("Viimased Kotkad" - jutustab Tõnu Mikiver) Uskuge mind see on üsna põnev

Tajo Kadajas - Las Kõneleb Süda (pop-shuffle)

Igati mõnus etno sound ja mehed!! kus see on alles mõnus liibumistantsu lugu oma kallimaga.. ahh? Olen 99,9% kindel, et kui see lugu mängib hämaras tantsusaalis, siis kisub tantsupartneriga suudlemiseks (kui te muidugi lävite nö sellel levelil) :)

Tajo Kadajas - Ära Tule

Teate, mulle täitsa meeldib see lugu :)

Uued tuuled Eesti keelemaastikul

Eestlaste sõnaahtruse tõttu plaanib Eesti Keele Instituut kasutusele jätta vaid viis käänet: mõnitav, ihaldav, omastav, äraütlev ja mittemidagiütlev. Lisaks kaalutakse, kas mitte lülitada grammatikasse ka umbusaldavat kõneviisi. Riigikogus tuntakse ainult kolme käänet: imestav, omastav ja osatav.

Chocolat (2000)

Vaatasin ca nädal aega tagasi vastavalt Nella soovitusele. Kui tahate teada milline inimene on minu korterikaaslane, siis palun pöörata erilist tähelepanu kohaliku kogukonna juhi karakterile (just filmi esimeses pooles, lõpus muutus ta normaalseks). Iseenesest täitsa vaadatav film aga kui õigesti mäletan siis lõpp olulist üllatust ei pakkunud.

A woman and her daughter open a chocolate shop in a small French village that shakes up the rigid morality of the community.

 

Genres: Drama | Mystery | Romance

6,5 out of 10

Tume Torn II - Kolm Saatusekaarti by Stephen King

I like! Pean tunnistama II raamat oli minu jaoks parem kui esimene

„Tumeda torni” sarja teine raamat toob lugeja ette enigmaatilise Rolandi, maailma viimase laskuri, rännaku läbi apokalüptilise kõnnumaa Tumeda Torni suunas.
Tegevustik on elavam ja aktiivsem kui esimeses osas: Roland siseneb „kolmest erinevast uksest” New Yorki alternatiivmaailmas ning kohtub narkomaan ja heidiku Eddie Deani, skisofreenilise pärijanna Odetta Holmesi ning sarimõrtsuka Jack Mortiga. Torn läheneb…

Tume Torn I - Laskur by Stephen King

I like! Põnev lugemine!

Mees mustas põgenes üle kõrbe ning laskur jälitas teda...

Nii algab sarja "Tume Torn" esimene raamat "Laskur", kus lugejate ette astub üks Kingi lummavamaid tegelasi, Roland Deschain Gileadist – viimane laskur, kummituslik erak salapärasel hea ja kurja piiril. Oma eraklikus ja illusoorses maailmas, mis peegeldab hirmuäratava sarnasusega meie enda oma, jälitab Roland meest mustas, kohtub võluva Alice'iga, sõlmib sõpruse Jake'i-nimelise poisiga New Yorgist ning jätkab Tumeda Torni otsinguid, andes nii kaasahaarava sissejuhatuse edasisele sarjale.

Tööd napib - Valige Keskerakond

Minu meelest on see päris andekas mõnitus pidades silmas reisisaatjaid - või mis?

Family Guy - Stewie's Love Song

Unenägu - Laudaseiklused

Olime (töö??) seltskonnaga kusagil, kes teab kus. Igatahes üks hetk paluti meid hoonesse sisse astuda ja ennem jõuti veel öelda, et tegemist on laudaga ja et seal elutsevad sead ja lehmad. Loomulikult ei tahtnud sinna keegi minna, kuna rahval olid seljas puhtad korralikud linnariided (kõik see potentsiaalne hais mis riietele jääb ja loomulikult sitast rääkimata). Esmalt sisse astudes tundus isegi selline võrdlemisi puhas kõik see olema (noh nii puhas kui üks laut võib olla, st eks seal lehma persed vahtisid sulle vastu, paska tilkumas onju.. ja põrandalgi põhusegune virtsa kiht maas). Läksime siis edasi ja vaatan lambad basseini laadses augus.. kaelast saati sita sees ja hüplevad. See oligi nagu spetsiaalselt nende jaoks, et nad talvel ära ei külmuks vms. (kusagil edaspidi seigeldes laudas trehvasin ka ühe puhta lambaga kokku kellele aitas isegi pai teha) Igatahes kui seal laudas edasi minna, siis tekkisid mingid veidrad kitsendused ja augud (mis olid sellised lubjased, ehk mäletate vene aegseid karjalautu, kes on kunagi vähemalt olnud maa laps peaks teadma) kust pidi läbi ronima, ja kord mingist tõkkest ülevalt ja kord alt läbi pugema. Eks arvake ära, kas see läbi roomamine ja turnimine oli meeldiv tegevus - loomulikult mitte. Vahepeal tekkis hirm, et ei mahu august läbi ja ei leia sellest laudalabürindist enam väljapääsu. Otsisin seal erinevaid aknaid jne, kust oleks võinud tagasi välja pugeda aga loomulikult olid need nii räpased ja pisikesed, et mitte ei tahtnud ronida/mahtuda vms. Igatahes mingi hetk oli nö õnnelik lõpp, leidsin ukse kust sai ilusasti jälle tuulte ja päikese kätte ja uni saigi otsa... vähemalt rohkem ei mäleta.