Olime (töö??) seltskonnaga kusagil, kes teab kus. Igatahes üks hetk paluti meid hoonesse sisse astuda ja ennem jõuti veel öelda, et tegemist on laudaga ja et seal elutsevad sead ja lehmad. Loomulikult ei tahtnud sinna keegi minna, kuna rahval olid seljas puhtad korralikud linnariided (kõik see potentsiaalne hais mis riietele jääb ja loomulikult sitast rääkimata). Esmalt sisse astudes tundus isegi selline võrdlemisi puhas kõik see olema (noh nii puhas kui üks laut võib olla, st eks seal lehma persed vahtisid sulle vastu, paska tilkumas onju.. ja põrandalgi põhusegune virtsa kiht maas). Läksime siis edasi ja vaatan lambad basseini laadses augus.. kaelast saati sita sees ja hüplevad. See oligi nagu spetsiaalselt nende jaoks, et nad talvel ära ei külmuks vms. (kusagil edaspidi seigeldes laudas trehvasin ka ühe puhta lambaga kokku kellele aitas isegi pai teha) Igatahes kui seal laudas edasi minna, siis tekkisid mingid veidrad kitsendused ja augud (mis olid sellised lubjased, ehk mäletate vene aegseid karjalautu, kes on kunagi vähemalt olnud maa laps peaks teadma) kust pidi läbi ronima, ja kord mingist tõkkest ülevalt ja kord alt läbi pugema. Eks arvake ära, kas see läbi roomamine ja turnimine oli meeldiv tegevus - loomulikult mitte. Vahepeal tekkis hirm, et ei mahu august läbi ja ei leia sellest laudalabürindist enam väljapääsu. Otsisin seal erinevaid aknaid jne, kust oleks võinud tagasi välja pugeda aga loomulikult olid need nii räpased ja pisikesed, et mitte ei tahtnud ronida/mahtuda vms. Igatahes mingi hetk oli nö õnnelik lõpp, leidsin ukse kust sai ilusasti jälle tuulte ja päikese kätte ja uni saigi otsa... vähemalt rohkem ei mäleta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar