soe

Väljas on ikka mõnus suvi praegu... ahhh

ei maksa olla ennatlik :)

Meil trennis käib üks ratastooliga poiss. Ma ise pole just suurem asi suhtleja aga sellel tüübil on see lobisemise vajadus suhteliselt kõrge (kui võrdelen endaga). Viimasel ajal on välja kujunenud, et iga kord saabume enam vähem ühel ajal, ning aitan ta trepist ülesse. Küllap sellega seoses siis, mida aeg edasi, seda enam hakkab tüüp suhtlema/seletama. Iseenesest tore poiss ja mõistliku jutuga aga ühte lugu kuulasin lausa suu ammuli. Tüüp siis seletas, et käis üksi öölaulupeaol (ratastoolis ilmselgelt siis). Kuidagi ta seal ära toimetas ja hakkama sai. Kirus vaid, et lavale ligidale ei saa ja kui inimesed püsti seisid siis vähe sellest et ei näinud midagi, ei kuulnud kah enam, aga see selleks. Vana siis pajatas, et mis asjad tal seal üksi "käies" kaasas on. Rahva üritus ja palju purjus noori jne, et kunagi ei tea... See et tüübil on kaasas pipragaas - ok see on selline suht elementaarne enesekaitsevahend ratastoolipoisile.  Teine asi varustuses olid nukid (selles ma pole päris kindel aga sain nii aru..) ja kolmas kõige kõhedust tekitavam asi oli, et kannab kaasas pussnuga. Sügasin kukalt ja mõtisklesin. Vana on ikka korralikult ettevalmistanud ennast, mitte nagu ise käin julgelt käed taskus ja kogu lugu. Et jah...  ei maksa endast nõrgemaga tüli norida - võib õnnetu lugu juhtuda.

Ex ta ole veel nii mõndagi lugu pajatanud. Elurõõmu ja tahet paistab tüübil olema. cool