Täna käisin siis suuska proovimas jälle lauluka taga. Muidu suusatamine mulle meeldib - eriti elvas. Aga no see 0 kraadine ilm on ikka sitt mis sitt. Peab omale vist mõne kliistripotsiku kah nurka ostma need VR55 jms neist pole küll pidamises suurt abi. Vähemalt mitte kunstlumel ja muidu jäisel rajal. Pool tundi pusisin ja siis sai kopp ette. Kaua sa nühid kui suusk kogu aeg tagasi annab. Tegelt oli seal teisigi selle murega, kaugelt näha kui samm kuidagi väga naljakas ja pingutatud on. Läksin siis tusasena auto juurde tagasi, vahin parklas neid uusi audisid ja lexuseid, krt klassiviha tekkis :D. Aga noh mis seal ikka, küllap nad on need auga välja teeninud ma loodan.. Isegi asfaldi alt välja uslanud augud tänaval ajasid närvi. Igatahes oli selline paha ja jõuetu ja paks ja loll olla. Eile peale James Bondi olin ma küll maailma kõige kõvem mees - ei tea mis vahepeal juhtus - ahjaa naised ju välja ei kutsunud ja suusailm oli pask.
Aga homme ja homme ootab mind...
pühapäev, 30. detsember 2012
oh naised naised
vist väsisin ära...
ootasin siis eile atlanti kutset aga arvake ära mida ei tulnud :). Ju siis preilid tahtsid oma naiste õhtut pidada ja pealgi nagunii homme peaks kogu see bande juba olemas olema ja uut aastat tasapisi vastuvõtma - sinna on õnneks kutse saabunud - ootame vaatame mis siis saab
R
Kääbik ja Skyfall
Siret kutsus mind kääbikut vaatama (olin natuke nagu imestunud, kuna ta tegelikult oli seda juba korra näinud.. ag anoh ju siis n ii meeldis.. või kes seda teab.. jällegi :)) Tegi mulle üllatuse kah väikese.. or siis suure. Oli üks Milka sokolaad kaasas.. päris suur tahvel - väidetavalt siis selle eest et neid st kogu seda naistebandet aeg ajalt autoga olen sõidutanud jms hea tahte märgiks. Nojah mis seal siis ikka. Sokolaad on tore asi :)
Kääbik kui film - kui meeldis Sõrmuste isand, siis minge vaadake - kui ei meeldind, siis ärge minge - LIHTNE
Skyfall - kui oled bondi fänn siis läksid nagunii vaatama, kui ei ole, siis ikka võid minna vaatama kuigi ja see oli selline kahtlane, tekkis kaheldavusi kas ikka selline lahendus on reaalne jne. Algus oli paljutõotav. Algus oli tõesti vägev aga edaspidi kogu see lugu läks kuidagi metsa ja lõppes kuidagi imelikult.
Kääbik kui film - kui meeldis Sõrmuste isand, siis minge vaadake - kui ei meeldind, siis ärge minge - LIHTNE
Skyfall - kui oled bondi fänn siis läksid nagunii vaatama, kui ei ole, siis ikka võid minna vaatama kuigi ja see oli selline kahtlane, tekkis kaheldavusi kas ikka selline lahendus on reaalne jne. Algus oli paljutõotav. Algus oli tõesti vägev aga edaspidi kogu see lugu läks kuidagi metsa ja lõppes kuidagi imelikult.
muidu elust veel
Maalt tulles järgmisel päeval oli kindel plaan elvasse suuskama minna. Lucky me, tegi ka Elin muga juttu, et kuula, tahaks hirmsasti kairiti poole minna ja kutsus mind kah kaasa (tegelt ma ei mäleta kas ta küsis vaid transporti ja ma kutsusin ise end ühes aga igatahes sinna ma lõpuks jõdusin) st viisin elini ära Kairti juutrtde, siis said nad seal paar tunnikest olla (niikaua kui ma leva tagasi läksin suuskama) ja siis uuesti jälle Kairiti juurde maale. Naised olid sauna sooja pannud ja elu tõotas heaks minna :D. Ega tegelikult seal midagi tehtud väga saanudki, niisama passitud, preilid tegid süüa ja elu oli ilus. Pärast sai siis saunas käidud - ilmselgelt segasauna ei juhtunud. Pärast mind siis läksid preilid sauna. Ja noh kuidagi imelikul kombel kokkuleppele jõudes jäin ööseks sinna. Kairit küll arvas et jube vägev ikka kahe naise kõrval magada, siis elin märkis, et siiski on ta yhe naise kõrval (kuna jah voodi oli lai magasime kolmekesi aga mina kõige ääres, kairit keskel ja elin teisel pool ääres. Mis teha. Igahates suht vältisin füüsilist kontakti ja nii me siis unne jäime. Hommikusöögiks oli pastaroog vist???
Tegelt on kuidagi naljakas kuidas emad oma tytardega nokivad :). Kairit möllas seal süüa teha jne, siis kairiti ema kah seal ajas asju ja midagi seletas, igatahes seal noris a'la et noh linnas olid siis n agunii üks pidu ja jooma jne... Kairit h akkas näost juba tigedaks muutuma (noh ma kah natuke nokkisin ja sellest sai ema veel kuidagi hoogu juurde :p) Mingi hetk tümbasin tuure maha, et ärma ikka kokaga norime, pärast meil kõigil jäävad niimodi kõhud tühjaks ja kairit ema kah nõustus, et vist ei maksa jah, terav suur nuga kah veel tal käes :)
Tegelikult läks päev kuidagi salaja õhtusse (arvestades et mul oli plaan enne lõunat/lõuna ajal trtu ära minna). Logelesime seal niisama, mingi hetk läksin viskasin õue peal väheke lund (mis oli katuselt kukkunud täpselt käigutee peale). Mingi hetk andisn teada et peab vist minekule sättima, et tydrukud tahavad oma tydrukte õhtut kah ikka teha. Elin arvas, et võiks veel ööks sinna jääda (kahtlustan, et oli omakasu, et autoga trtusse saada aga noh who knows..) Tunnistasin, et pean siiski järgmine päev tööle minema ja juhul kui ööseks jään, siis saab äratus üsna varajane olema.
Mingi hetk siis naised arvasid et oleks tore suitsui teha, ma siis tõsuni kah püsti, et tulen kah siis suitsu tegema (preilid vaatasid näod imestusest punnis) aga noh pakkisin omad asjad ja ladusin autosse ja koju saigi sõidetud.
Umbes nii see kõik siis oli
päris jõulud ja muidu elu
...
Päris jõuludeks sai siis maal käidud koos õega ja tema perega. Maal pidi peaaegu et tüliks kiskuma. Vanamees nagu ikka ei suutnud ennast viinapudelist eemale hoida, siis õde lõi seal temaga lamenti. Maiteagi, iseenesest ta väg atäis ei jäändki, ehk see õe laamendamise pärast nö. Tegelikult ma ei kannata seda kui ta täis on, aga samas siis saab igast asju tema käest teada mi shingel on, kaine peaga ei kipu rääkima... Üldiselt on ikkagi nii, et vanamees on omadega puhta perses... ha ega keegi teda aidat akah saa. Ex sain ma kah oma koslepi, et ei ole väga helistanud talle, sama sõde helistab like nädalas 2...3 korda. ega see kah jälle kiita saanud :). Siis oli hädaks see, et õde küsib kyll, et noh kuidas sul läheb jne ja vanamees ikka vastab, ah pole midagi saab hakkama jne Siis purjus peaga kommenteeris seda, et mis sa arvad et kui sa helisat dkogu aeg ja ütlen et kõik on enavmäähem, siis tegelikult ongi kõik hästi??? Ma saan 100% vanamehest aru ja samas ei saa keegi teda aidata, võinoh ma ei tea... mitte oluliselt igatahes. Kui sees on sitt siis sees on sitt ainult aeg või siis keegi õige inimene.. mina ja mu õde vaevalt just need õiged oleme. Vanamees siin rääkis, et on trtus mõned korrad käinud ema õel külas - lesk juba õige mitu aastat. Päris siis, et ega me seda pahaks pane jne... noh süda piinab ex ma saan jällegi aru. Igatahes natuke naljakas/veider vms aga ütlesin vanamehele et ära põe, lase aga käia, peaasi et sul omal hea on. Aga noh ega see ema õde kah talle miskit lohutust just oluliselt paku - midagi ikka aga noh...
Noh siis ajas vanamees oma tavalist autojuttu... et vana on ikka sara ja tahaks toda ja toda. Samas tal papp on olemas aga noh ma olen öelnud, et ärgu jamagu ja ennast pankrotti ajagu, jännagu oma vana "rauahunnikuga" edasi, samamoodi olevat ka remonditöökojast soovitatud, et missa vana mees jändad.
Ühest asjast ma ei saanud aru, vanamees arvab sisimas et ta on hulluks läinud. Võinoh tegelt saan ja ei saa kah. Igatahes mind ehmatas see lugu aga noh kesse teise hinge näeb kui perses seal kõik on.
Nagu ikka on tal see eluke üks hädade org. Töökohta vannub sajaga, siis on maal üks "hull" kelle eest hoolt kanda, ehk vanaema (mis iseenesest on hea ma usun aga noh... who knows) Maale minnes, kui on suured külmad siis ega see vanaema ju ahju kyta, kohale lähed on toas pluss 13 kraadi, ise istub sada kampsunit seljas ja asi korras.
I will never grow old and if i do loodan, et ma ei sure vähemalt üksinduses. Nõme ikka kui elult pole enam midagi oodata peale lõpu, mis tooks kergendust ja päästaks. Kuulsin seda ema käest, nüüd kuulen isa käest. Ei väsi kordamast et ema surma üle ses mõttes oli hea meel - see oli parim asi mis temaga selles seisus juhtuda veel sai. Nüüd on tema jaoks rahu maapeal ja mis sa hing veel oskad tahta.
Järgmine päev sai käidud ema haual. Hirmus külm ilm oli kuidagi, selline tunne, et küünlad põlema ja minema. Ega seal saandki väga passitud - vanamehel nagu ikka süda hell jne..
Surnuaias nägime veel vana ema töökaaslast koos mehega (ema haual nad polnud igatahs too hetk veel käinud... - lumel pold jälgi..)
ja ongi kind of kogu lugu, vanamees läks õega põlvasse ja mina põrutasin tartusse naiste käte vahele :D
Päris jõuludeks sai siis maal käidud koos õega ja tema perega. Maal pidi peaaegu et tüliks kiskuma. Vanamees nagu ikka ei suutnud ennast viinapudelist eemale hoida, siis õde lõi seal temaga lamenti. Maiteagi, iseenesest ta väg atäis ei jäändki, ehk see õe laamendamise pärast nö. Tegelikult ma ei kannata seda kui ta täis on, aga samas siis saab igast asju tema käest teada mi shingel on, kaine peaga ei kipu rääkima... Üldiselt on ikkagi nii, et vanamees on omadega puhta perses... ha ega keegi teda aidat akah saa. Ex sain ma kah oma koslepi, et ei ole väga helistanud talle, sama sõde helistab like nädalas 2...3 korda. ega see kah jälle kiita saanud :). Siis oli hädaks see, et õde küsib kyll, et noh kuidas sul läheb jne ja vanamees ikka vastab, ah pole midagi saab hakkama jne Siis purjus peaga kommenteeris seda, et mis sa arvad et kui sa helisat dkogu aeg ja ütlen et kõik on enavmäähem, siis tegelikult ongi kõik hästi??? Ma saan 100% vanamehest aru ja samas ei saa keegi teda aidata, võinoh ma ei tea... mitte oluliselt igatahes. Kui sees on sitt siis sees on sitt ainult aeg või siis keegi õige inimene.. mina ja mu õde vaevalt just need õiged oleme. Vanamees siin rääkis, et on trtus mõned korrad käinud ema õel külas - lesk juba õige mitu aastat. Päris siis, et ega me seda pahaks pane jne... noh süda piinab ex ma saan jällegi aru. Igatahes natuke naljakas/veider vms aga ütlesin vanamehele et ära põe, lase aga käia, peaasi et sul omal hea on. Aga noh ega see ema õde kah talle miskit lohutust just oluliselt paku - midagi ikka aga noh...
Noh siis ajas vanamees oma tavalist autojuttu... et vana on ikka sara ja tahaks toda ja toda. Samas tal papp on olemas aga noh ma olen öelnud, et ärgu jamagu ja ennast pankrotti ajagu, jännagu oma vana "rauahunnikuga" edasi, samamoodi olevat ka remonditöökojast soovitatud, et missa vana mees jändad.
Ühest asjast ma ei saanud aru, vanamees arvab sisimas et ta on hulluks läinud. Võinoh tegelt saan ja ei saa kah. Igatahes mind ehmatas see lugu aga noh kesse teise hinge näeb kui perses seal kõik on.
Nagu ikka on tal see eluke üks hädade org. Töökohta vannub sajaga, siis on maal üks "hull" kelle eest hoolt kanda, ehk vanaema (mis iseenesest on hea ma usun aga noh... who knows) Maale minnes, kui on suured külmad siis ega see vanaema ju ahju kyta, kohale lähed on toas pluss 13 kraadi, ise istub sada kampsunit seljas ja asi korras.
I will never grow old and if i do loodan, et ma ei sure vähemalt üksinduses. Nõme ikka kui elult pole enam midagi oodata peale lõpu, mis tooks kergendust ja päästaks. Kuulsin seda ema käest, nüüd kuulen isa käest. Ei väsi kordamast et ema surma üle ses mõttes oli hea meel - see oli parim asi mis temaga selles seisus juhtuda veel sai. Nüüd on tema jaoks rahu maapeal ja mis sa hing veel oskad tahta.
Järgmine päev sai käidud ema haual. Hirmus külm ilm oli kuidagi, selline tunne, et küünlad põlema ja minema. Ega seal saandki väga passitud - vanamehel nagu ikka süda hell jne..
Surnuaias nägime veel vana ema töökaaslast koos mehega (ema haual nad polnud igatahs too hetk veel käinud... - lumel pold jälgi..)
ja ongi kind of kogu lugu, vanamees läks õega põlvasse ja mina põrutasin tartusse naiste käte vahele :D
kolmapäev, 19. detsember 2012
Eeljõul
Natuke on aega mööda läinud, seega emotsioon natuke
lahtunud...
Asja mõte oli pidada eeljõulud oma sõprade/tuttavatega, nagu traditsiooniks on saanud. Igaüks võttis kaasa kingipaki ja pidi selgeks õppima jululuule või nt etluse mida jõulumehele esitada.
Mina tegin viimase minuti poeskäigu, tõin Selverist Cosmo ja ühe šokolaadi (a'la käib küll võinii). Otsisn kähku ka luuletuse
guugeldades, printisin välja ja paki lunastamiseks lugesin selle jõulmehele ette. Pähe õppimiseks oli ta natuke
liiga pikk ja aega polnud kah selleks. Usual me.
Trtust võtsin Kaisa peale, sõitsime Elvasse,
vahetasime riided ja tegime väikese suusaretke maratonirajal, ca 10 km-i.
Pikkust tegelikult ei teagi, tundub et GPS jamas ja arvestas valesti. Igatahes kindel
on see, et kokku ca tund aega. Suusk tehtud ja seejärel üksi Kairiti juurde (Kaisa
tuli hiljem).
Põhikülalised olid juba kohal kõik toimetasid köögis. Parasjagu käis kana täitmine ja ahju panemiseks valmistamine + tavaline toimetamine. Elin nägi kandameid mul käes ja kohe abivalmilt, et noh anna aga siia
oma kotid, aga minu poolt jäid need andmata, kuna jah... lihtsalt vahetusriided. Ok üks Glögi oli kah
Olles seal tükk aega olnud jõudis kätte sauna aeg (suusahigi tahtis maha pesemist). Endalegi üllatuseks nagu saunas
selgus olin sinna sattunud kahe gay mehega. See tõde selgus seal kohapeal
jutust – kuigi võis enne sauna minekut kah aimata aga noh inimesed ajavad igast
asju suust välja... Istusid seal rahulikult, ajasid juttu, rüüpasid õlut – ei midagi
erilist. Võis rahuliku südamega miskit kartmata seal olla. Lihtsalt veider – ja
noh need gaymehed olid minu arusaamistmööda teineteisele võõrad. Igatahes kui
oli aeg pesta - siis seebiseks, kähku seep maha ja minema :D.
Üks gay härra pärast sauna vist napsutas õige mõnusasti
ja lasi oma avala meele veel avalamaks. Hakkas siis seal üht 16 aastast kutti
tüütama enne magama mineist a’la tule ikka minu juurde jne jne. Kutil hirm
nahavahel, et mis nüüd saab, ei julgend magamagi minna – eks siis organiseeriti
talle magamiskott ja puges sinna sisse, lukk tihedalt kinni :D. Iseenesest mul
nende gaytüüpide vastu midagi ei ole, normaalse jutuga jne. Aga kui üks neist hakkas seda
noort kutti piirama siis oli küll tüütu, et no mida on siis vaja. Mina vist
olin natuke vana või luges näost, et pole huvitatud, siis jah mina jäin õnneks
sellest piiramisrõngast välja. Kuna loodus ei salli tühja kohta siis piirati mind mujalt poolt (ei olnud just mu soov saada piiratud sealt kandist)
Ex seal toimus veel üht teist aga kõigest ei taha rääkida ja
nii mõndagi jäi toimumata :)
Kingitusega mis sain jäin rahule (eeküünalde alus + küünlad (olen mõnuga neid põletanud)). Kindlasti parem valik, kui
minu enda tehtud.
Järgmisel päeval pakuti hommikul omletti. Välja reklaamitud
Elini tehtavad hommikused pannkoogid jäid ära üsna haledal põhjusel – jahu ei
olnud. Ma oleks neid igatahes nautida tahtnud :)
Kõht täis, natuke siis leiba luusse lastud läksime igaüks
tagasi oma koju. Kartes, et teed on lumevaalusid täis – aga ei midagi,
täiesti rahulik sõit. Läksin Elvasse suuskama jälle. Väga mõnus oli – otsisin ülesse
koha kuhu eelmine maratoni distants pooleli jäi ja siis tagasi Elva võistlusekskusesse.
Kokku ca 18..19 km-i. Ühe korra õnnestus ka mäest alla sõites tagumikule
kukkuda. Jäljed kadusid eest ja oli jäine koht. Elvast koju sõites hakkas väljas hämarduma ja oligi pühapäev otsa saamas...
teisipäev, 18. detsember 2012
reede, 14. detsember 2012
neljapäev, 13. detsember 2012
teisipäev, 11. detsember 2012
neljapäev, 6. detsember 2012
Tellimine:
Postitused (Atom)