Vanaema veiderdas maal. Täi pilte vaadata kord siis oma lastest (minu jsa ja siis isa õde), kiitis, et küll on ilusad lapsed, seejärel käis uuesti oma toas ja tõi vanaisa pildi ja seletas, et vaata oli ilus mees jne. Muigas ja ütles et ma kah ilus olen :). Veiderdamine seisnes selles, et ta läks tagasi vanaisa pilti viima ja tõi uuesti isa ja tema õe pildi ja hakkas jälle peale, et vaata kui ilusad lapsed. Ma tean, et tal on mäluga probleeme, st et ei suuda lähiminevikust mälestusi omale luua. Ma ei tea kas ta ise on ka kursis sellega või ei... Ma ei saanuki aru, et kas teeb nö nalja enda üle, või on tõesti asi nii hull. Vanamees sai mul kurjaks selle loo peale ja siis korra kärgatas, et lõpeta ära. Vanaema siis ütles jajah ja viis pildid oma tuppa tagasi ja maanuds kiiktoolis telekat vaadates.
Mälu probleem on muidugi tuttav teema, sest päeva jooksul suutis mitu korda kysida, et kus ma ikka elan ja NB! päeval varem oli ta mulle selle piltide ralli juba teinud, kuigi siis ilma nö korduseta, st tõi mülemaid pilte korra. Vanamees ütles, et vanaema ongi omale veidra kombe külge võtnud, nüüd veab kõigile neid pilte vaadata.
Ma ei oskagi sellest midagi arvata. Tundub igatahes, et ajaga asi läheb järjest hullemaks. Kord oli hiljuti vist 2 korda päevas ahju kütnud. Is aoli täiesti mures, et ei tohigi varsti üksi jätta, mine tea mis lollusega hakkama saab. Ahi oli nii tuliseks köetud, et tekkis reaalne hirm, et maja võib põlema minna. Samas kui puid ahju juurde ette toodud pole, siis ei viitsi ta ise puid tuua, külmetab ja lõdiseb vatid seljas ja 15 kraadi sooja toas. Ei tea jah mis sest elust saab või kuidas. Loodan südamest, et kui kunagi vanaemal lõpp tuleb, siis läheneb see tohutu kiirusega nagu emal oli...
Isa kah kurdab kogu aeg, et jube närviline on. Iga pisiasi tõmbab nii kohutavalt käima, et ei teagi mida teha. Samas seekorda lauba õhtul seletas, et mingi tohutu rahu on peale tulnud selleks korraks. EI osand ta seda kah seletada, kui siis ehk sellega, et mina olin seal. vbl see oligi nii, kes seda teab. Täna helistas ka mulle - on natuke mul õe peale tige. Kui aus olla siis olin ise kah aga praeguseks hetkeks on rahu minu higes selle teemaga. Täpsustada väga ei tahaks... aga jah, maiteagi - reaalselt ma siiski ei usu, et õde paha or ebaõiglust on soovnud - ma lihtsalt ei usu seda, aga mingi hetk see tundus/paistis nii. Küllap ta ise teab kõige paremini, kuigi üks seik, kui sellele mõelda vaevab hinge - aga las olla, sel pole enam tähtsust. Vbl oli põhjus or idee, millest ta ei räägi...
noh, räägime siis naistest kah natuke.
Kõik nimed on fiktiivsed ja kui leidub kokkusattumusi siis on see juhus :)
Igatahes pühaba õhtul sai Kersti ja Triiniga koos kohvikus käidud. Minu jaoks jäi see ka Triini Saksa saatmise ürituseks, st õigele saatmispeole ei saanud minna. Triinil oli üht teist hinge peal, tahtis kuulda, mida mina kui mees asjast arvan ja siis ta seal muudkui seletas, me Kerstiga kuulasime ja siis ladusime aeg ajalt oma arvamusi vahele, et miks just (see keda taga rääkisime) tegi nii ja mitte teisiti. Pärast siis jalutasime õhtusel Toomemäel. Pmtlt võiks öelda, et oli romantika põhjas, vähemalt emakese looduse poolt :). Ilus sügisõhtune ja suhteliselt soe ilm. Rohkem sellel teemal nagu polegi - võisiis las jääb unustuse hõlma.
Üks nö elusündmus ( i khill you!!! küll sa aru saad kes!!) veel. Õde otsutast stiilipäevikust osa võtta. Sellega seoses sisi oli vaja imestavad sõpru, käisin kah siis imestamas. Ja tunnistan, ma olin üllatunud. Arvasin, et mis nad ikka mu õekesega teevad ag aennäe imet, muutsid tundmatuseni. Samas ex oli korralik soeng pähe lõigatud, ja selline tõsine TV ja õhtumeik peal. Kõige lõbusam selle loo juure soli, mis minu meelest näitab, et töö oli hästi tehtud - oma väiksem laps ei tundud ema ära :), vaatas kui võõrast tädi ja pigem eelistas istuda vanema üe süles, kui võõra tädi omas :D. Fokin tundus selline hea ja soe inimene ja imelikul kombel pold isegi Saagim bravuuritar vaid kuidagi rahulik. Korra tegi oma kuulsa mjäu kah ära :D. Õde igatahes oli rahul selle Stiilipäeviku värgiga ja minul jäi kah üsna positiivne elamus/tunne sellest vautamisest. Ex hiljem teles näeb. (kui aus olla siis ma ei julge seda vaadata, aga küllap huvi saab siiski võitu :)). Aga jah Zenja meeldis mulle - inimlik ja soe...
Homme siis jõusaali minek...
Üks asi veel!

Jäägem normaaseteks, normid ruulivad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar