reede, 26. november 2010

luiisi rahulolu

Ega täpselt ei mäleta nagu ikka unenägudega kiupub olema. Igatahes olin koos ühe seltskonnaga ja nägin vanu tuttavaid põlvikute maalt, kes pidasid pidu. Läksin siis oma seltkonnaga ka sinna. Järgmine hetk sõitsime bussiga ja läksime kuhugi keldrisse sööma. Kuna lisaseltskonnaga polnud arvestatud, siis pidime ise endale söögid tellima ja anti teada et läheb kaua aega. Mina sain oma toidu kohe kätte, kuigi tädi hoiatas et see on natuke külm. Kehitasin õlgu, käib küll. Sai söödud, joodud ja seejärel välja mindud. Väljas olles sain kusagilt Jaguari (kupee) võtmed olid ees ja läksime sõitma. Jube vaidlemine oli, et kes saab roolis olla. Vahepeal andisn võtmed Sepikule kes tegi tiiru ja pärast oli armatuurlaud lahti tulnud natukene. Tüüp kes Sepikuga kaasas oli rääkis, et kurat küll mees alles vajutas. Läks aeg edasi ja jäime Luiisiga kahekesi, tegime siis selle Jaguariga õppesõitu Luiis roolis. Meil oli 2 sessionit, esimene sai tehtud, teist enam ei viitsinud ja Luiis keeras rooli taha magama. Igatahes jäi mulje, et tegelt tahab ta midagi enamat. Katusisin teda siis ettevaatlikult siit sealt, suudlesin jne... aga lõpptulemus oli see, et tema sai mis tahtis ja mina pidin kurvalt oma hard stuffiga jääma. Seejärel laekus keegi preili kusagilt duširuiumist ja nägi meid Luiisiga autos ning muutus tigedaks, et seal põõname. Andis teada, et tahaks ise Jaguariga õppesõitu teha...

Kadrisandid

Alumised naabrid vahetasid enda wc torusid, käisid siis mitu korda ukse taga klopsimas, et ärge te nüüd vett laske ja nüüd võite vett lasta jne. Ex harjusin koputustega ära ja mingi hetk olid kadrisandid ukse taga, ühel neist päris äge näomaaling. :). Esitasid siis seal mõistatusi ja tasuks said ema tehtud plaadiküpsiseid (kui mulle need kaasa pakiti siis vandusin,.. no ei ole vaja.. EI OLE VAJA!. aga ennäe, muidu poleks neile midagi anda olnud)

teisipäev, 23. november 2010

pühapäev, 21. november 2010

õhtusöök@kairit

laupäev, 20. november 2010

direktori sünnipäev ja shushi ihastes
Sõitsin laevaga, käisin seal igal pool ringi. Algul oli üks vaiksem tüdruk seal, kes mulle meeldis ja keda tahtsin, aga pärast tekkis üks teine tüdruk kes oli seksikas oma crazy oleku poolest + asjad mis ta tegi/kuidas oli, toppis mulle kit-kat'te suhu jne st oli fun. Mingi hetk seisme ninad vastakuti, tal oli lühike seelik, suudlesin teda ja lõin käe talle seeliku alla kannika peale.. siin saigi otsa

kolmapäev, 17. november 2010

Mulle isiklikult meeldis see lugu, kui meenutada vanu aegu.. aga võitjaks tuli mingi Lena.. pähh

teisipäev, 16. november 2010

sulgpalli heietused

i will kick your asses.. @least i will fight! Tegelikult asi polegi lootusetu nende sõprade vastu (noh panen neile kahele ühise nimetaja SULKASÕBRAD). Tänane innustab mind!

Kuidas elad Ann? + Mis teha Ann?

Põnev lugeda ka mittesihtgrupil.. kelleks on ca 14...16 aastased :)


Kolm nädalat 14-aastase Anni elust, mil tegelikkuses ja ta ema päevikus jooksevad rööbiti kaheksakümnendate punkpõlvkonna ning nende laste, praeguste teismeliste probleemid ja täiskasvanuks saamine.










Raamatust “Kuidas elad, Ann?” tuttav Ann Kees satub ootamatult keset üsna kahtlast päritolu rahaga priiskavate klassivendade tegemisi ning tutvub võluva ja salapärase Gregoriga, kes talle aga ka mõnevõrra kummaline tundub.

esmaspäev, 15. november 2010

pühapäev, 14. november 2010


laupäev, 13. november 2010

reede, 12. november 2010

neljapäev, 11. november 2010

lasen lõdvaks...

nihhu nahhui küll.. kuradi kuradi kahju.. ag ama ju tahan tahan tahan.. kuradgi sulgpall ma ütlen .phh


teräsbeton kõrvataha miski soome band.. ja veel midagi don huonot, kemopetrol, 22pistepirkko, cmx,

Tume Torn III - Ahermaad by Stephen King

Polegi midagi öelda kui: Kallid sõbrad LUGEGE!

«Tumeda torni» sarja kolmas raamat pakub ohtralt fantastikat, pingelisi hetki ja isegi ühe verd tarretama paneva õudusstseeni. Enigmaatiline Roland jätkab teed Torni poole koos oma kahe kaaslasega – Susannah ja Eddiega, kes on astunud tema maailma eri ajajärkude NewYorgist.
Teekonnal üle Ahermaade läbivad nad imepäraseid maastikke, tungivad läbi uskumatutest takistusest ning seisavad silmitsi ainulaadsete vaenlastega, nii inimeste kui muude olenditega.
Roland ise on aga ajanihete tõttu hulluks minemas, vaevatuna süütundest, kas Jake hukkus tema käe läbi või mitte. (Ehk nagu märgib Susannah – «Need ajas rändamised on üks segane värk.») Hiiglasliku karu koobast otsides saab Roland aimu Torni tegelikust asukohast ja seltskond jätkab teed.

kolmapäev, 10. november 2010



Ma armastan Eestimaa talve
Toanurgas saab vaadata suuski
Võin paitada lumiseid mõtteid
Porist otsida jõulukuuski

Ma jumaldan Eestimaa suve
Seda vihma, mis pahinal sajab
Neid päikseta jahedaid päevi
Mis ikka mu puhkuse ajal

Ma kalliks pean isamaa ilu
veel unistan soojusest, suvest
Ah olgu, et tihti on vilu
Küll lumigi talvel kord tuleb
õhtuunenägu - tegelikult oli neid palju erinevaid, sest ärkasin mitu mitu korda ja nägin alati erinevat. Viimane oli aga järgnev

Olen maal, äkki hakkas koer haukuma ja kaks punnvõrriga meest sõitsid köögi akna alt hoovi peale. Vanaemale hõigati, et hoidku koera kinni, muidu see muidu tormab neile selga (võrrimehed olid suvalised võõrad ja mõtisklesi, et ei tea mida neile siit veel vaja on). Välja minnes nägin, et kaamel jalutas ringi õunapuu aias ja õde istus tal seljas. Vaatan siis seda ilmaimet ja äkki tuli kaamel minu juurde venitas kaela pikka minu poole ja kaamli seljas ma olingi (vastu oma tahtmist.. või vähemalt polnud mul soovi sinna saada). Samas oli isegi hea meel, aga siiski hirmus. Kaamliga mööda maja ümbrust tiirutades nägin, et eemal oli veel lõvi, kes tegi ühele tundmatule sõitu (lõvi ma kartsin tõsiselt). Lsaks jalutasid ringi üks võimas tiiger ja tundmatu pudulojus. Kaamel oli igatahes nii kõrge, et tal ei olnud probleeme astuda üle elektriposti traatide. Mingi hetk sattus ta vana kuuseheki juurde, ma siis rabelesin seal vähe, et kaamli seljast maha saada ja vaatan et jalg kuidagi kahtlaselt sügeleb. Siis näen.. kurat kaamlil kõht lõhki (ikka terves ulatuses mitte mingi väike kriips) ja valged ussid vingerdavad haavas, seejärel vaatasin oma jalgu ning ehmatasin tõsiselt, kõik ussid muudkui roomavad järjkest mu jalgade peale. Ligidal oli viljakuivati kuhu oli vili maha kallatud, sikutasin püksid, sokid jalast ja tormasin jalgupid vilja sisse edasi tagasi kõndima, et ussid jalagade küljest maha hõõruda...

teisipäev, 9. november 2010

täna öösel sain seksi juhuu.. in my fucking dreams... :D.. ja isegi seal jäi kondoomide puudumise tõttu asi pooleli.. juhuu..

sulgpall - paha päev. Paljust sõltub ka sellest kui mängida omasuguse "meistriga" siis tulebki selline mäng mis on sitt mis sitt aga kui mängida endast tugevamaga siis vähemalt püsib motivatsioon sees.
aga tüdrukud on ilusad... i l u s a d (8)

ja üks asi veel: me võitsime s1 serveri@travian. Ex liidul olid tublid/kogenud juhid, minu osa oli niisama tubli olla

õhtul koju tulles polnud maja ees mitte ainsamatki parkimise kohta.. i swear it never happens... imelik igatahes...
mina seda lõrtsi pole tellinud!

esmaspäev, 8. november 2010

laupäev, 6. november 2010

julm värk

reede, 5. november 2010

Algust ei mäleta, tean ainult seda, et see oli suht lilleline :D kui meenub siis lisan ja sündmuste järjekord võib ka vale olla...

Aeg-ajalt külastavad mind sõja unenäod, ka täna öösel oli nõndaviisi. mälestused öistest seiklustest algavad raudteelt. 
Sõdureid oli seal päris palju aga kõik olid minu jaoks võõrad. Raudtee oli selline omapärane, st rong sõitis ikkagi rööbastel aga seal kus on liiprid selle asemel oli pikk betoonist kanal nagu nt auto töökodades/garaazides. Selles kanalis siis me ennast varjasimegi ja valmistasime ette lõhkeainet, mis välimuselt oli sarnane penoplasti tükkidele. Eemalt tuli rong ja jäi meie kohal seisma ning selle varjus oli hea tegutseda aga rahu seal kauaks ei jätkunud. Peagi hakkasid vaenlase lennukid üle lendama ja  saabus ka jalavägi ning rongi alt kanalist oli näha võõraste sõdurite kirsasid. Ei läinud kaua kui meid märgati ja läks tulistamiseks. Mõnde lasud tabasid ka meie poolt paigaldatud pomme ja kanal osaliselt varises kokku. Püüdisn siis ennast varjata betoonkamaka varjus, mis oli plahvatuse käigus kanali peale kukkunud ja kui tekkis sobiv moment siis põgenesime raudtee läheduses olnud heinamaale ja roomasime rohutu sahistades eemale, lootes et meid ei märgata. Kui olime tükk aega roomanud jõudsime tee truubi alla. 

Nüüd tuleb ajaline nihe.

Olime linnas kusagil söögikohas ca kolmekesi ja hakkasime sealt lahkuma, tänaval tulid võõrad mehed vastu ja kindel oli see, et tegu oli nn vaenlastega kes siis hakkasid meid jällegi jälitama. mis täpselt juhtus, ei mäleta.

Ajaline nihe

Olin jõudnud oma vanavanemate kodusse, maal. Ka seal hakkasid äkki lennukid üle maja lendama ja eemal oli näha sõdureid, kes siis kukkusid tulistama. sikutasin ruttu kapi endale pikkupidi ette, et kui kuulid läbi seina tulevad, siis vähemalt kapp on veel hulgaliselt riideid täis ja küllap kuulid sinna pidama jäävad.

ja siin unest mälestused lõppevad

neljapäev, 4. november 2010

kolmapäev, 3. november 2010

Eile oli plaanis neiu M-iga korvpalli vaatama minna aga nagu selgus, oli ta hoopis tööl. Siis lõi pirni põlema, et kutsuks hoopist preili T aga oh seda ebaõnne, pole ju telf nr või muud kontakti ja lõpuks kui telf nr sain oli juba hilja mis hilja. Ühesõnaga plaanisin pesu triikida ja tubli olla, selle asemel hakkasin hoopis lugema kuni uni tuli peale ja und jagus kuni kella üheni öösel. Seejärel väike traviani külastus ja selgus et meie ww oli saanud yhe korralikuma rünnaku (stabiilselt laekuvate rünnakute vahele) ja optimistlik ennustus mängi võita lähitundidel kadus. Nüüd järgmine daatum peaks olema reedel? võisiis laupäeval? aeg näitab. ja P ei ole veel videot ülesse uppinud.. ootan.. ootan.

Ahjaa hr. E palus järjekordset teenet oma maadevahetuse asjus, õnneks pääsesin kuna plaan A siiski toimis :)

teisipäev, 2. november 2010

Black Death (2010)

Täitsa huvitav Pets soovitas mulle, mina soovitan Teile :). Mulle tõsiselt meeldis Osmund'it kehastanud Eddie Redmayne.

Set during the time of the first outbreak of bubonic plague in England, a young monk is tasked with learning the truth about reports of people being brought back to life in a small village.

 

Genres:Adventure | Drama | Horror | Mystery



6 out of 10
Eile õhtul sai linnas fotoka filmimise võimet proovimas käidud koos P-ga. Igatahes klipid rändasid tema notebooki ja jäid ootama kokku liimimist ja muusika taha kleepimist. Näis, täna peaks selle ka juutuubist kätte saama...

Ootamatult kohtasin ka preili K-d samal ajal linnas kes arvas, et kui mul kõht tühjaks läheb, võiksin toidukraami kaasa võtta ja tema siis sellest midagi maitsvat meisterdab (huvitav mis ta oma tüüp sellest asjast arvab... who knows.. arvatavasti ei rõõmusta...) .ex vaatame seda asja..
Nägin siis unes vana klassivenda (kuidagi on ka tema ära teeninud aeg ajalt minu unedes kondamise). igatahes läksin/sattusin ma talle külla (nagu vanasti olin aeg ajalt sugulaste juures like nädala või kaks), siis ta demonstreeris seal oma kasvuhoonet, mis oli tehtud painutatud okstest vms ja kaetud kilega aga välimuselt arvestades materjale üsna suur ja korralik. Iga kord kui ta sealt kurke korjas pani ta kirja kui suure saagi sai. Siis uuris minu käest, et kuidas mul söömisega on, tulemus oli igahes a'la selline, et tema nagu väga ei viitsi selle pärast muretseda, et ma parem käigu kodus söömas. Mingi hetk sattusime koolimaja sarnasesesse hoonesse (või oli see mingi ühikas?). Täpselt ei mäleta, aga seal olid mingid pahad tüübid (mitte mõrvarlikult pahad aga lihtsalt koerust täis ja tahtsid pisipahandust teha, näpata asju jms) Vahepeal need paharetid toimetasid/plaanisid midagi ja siis tekkis mõte, et peaks neile kere peale andma aga see jäi tegemata. Tegelikult oli nende kakupunnidega veel mingeid seiklusi aga ei meenu... a'la läbi akna nägin krt teab mida :)

Seekord siis selline lugu..

esmaspäev, 1. november 2010