Minu endises koolis oli toimumas võistlus, mille eesmärgiks oli projekteeritud hoonele (algklasside maja vist) kooli territooriumil sobiv asukoht leida. Ega see polnudki nii lihtne, kuna puudus piisavalt suurt maalapp kuhu hoonet paigutada. Küll jäi staadion ette, küll jäi mõni muu hoone ette jne jne. Oli ainult üks koht kuhu maja oleks mahtunud, aga sinna jäi suur vana võimas paju ette mida ei tahetud maha võtta ja nii saigi mul mõistus otsa. Pärast selgus, et võitis see kes pakkus, et vana paju jäetakse hoonesse sisse, latv läbi katuse väljas. Kuna kokku oli tulnud palju rahvast, siis kujunes see asi kooli kokkutulekuks. Istusime siis vanade klassikaaslastega pinkides ja võiks öelda, et vahepeal ei olnud suurt midagi muutunud. Kes oli vanasti lobiseja - oli seda ka praegu. Mingi hetk jäin ühe klassiõega kõrvuti/lähestikku istuma, poetasin siis käe tema selja taha ja oli kuidagi kange soov tunda teda enda lähedal. Ja tasapisi ta nõjatuski vaikselt minu poole. (veider on see, et reaalselt pole ma sellest preilist kunagi nii arvanud, samas aeg-ajalt unedesse ta ilmub - võinoh i have some sepcial girls from my old class, keda siis aeg ajalt unes näen - who knows why. Ja nad ei saa seda kunagi teadma...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar