esmaspäev, 19. november 2012

hambaravi volüüm 2

Vana hõbe puuriti välja, uus valguskõvastuv sisse ja 50€ läind nagu naksti.

Üks samasugune käik ootab veel ees.

Õde naeratas

jou!

Tegelikult on hea kabinetist välja astuda, see tunne, et nüüd asi on korras on hea.

neljapäev, 8. november 2012

Tarkusehammas (alumine) ja selle välja opereerimine


nii...

igatahes oli mulle juba mitu aastat teada, et tarkusehamba opp tuleb ette võtta kuna ta asend pole sugugi selline nagu üks hammas olema peaks st vertikaalselt olemise asemel on horisontaalselt ots igemest väljas vastu teisi hambaid. Ühel ilusal koledal päeval hakkas tarkusehammas häda tegema. Sai siis arstile mindud, seal puhastati ta ära ja korras oligi.

Aga, et saada igaveseks murest lahti, siis oli kindel mõte peas (mida juba aastaid hautud) - tuleb lasta välja oppida. Panin siis aja nii ruttu kui võimalik ja nädala pärast võis juba lõikusele minna. Väidetavalt kui tahta et haigekassa maksab sisi on järjekorrad ca 1,5 aastat - pole paha!

Praeguseks on opist mööda 1 ööp ja 7h.

Kuna tööjuures oli piisavalt asju millele mõelda, siis ennem oppi ennast mõtetega hulluks ajada polnud aega ja see oli väga hea, arvestades, et olin lugend igasuguseid hirmsaid lugusid kogu eemaldamise protsessist ja järgnevatest päevadest. igatahes läksin sinna entusiastlikult, naeratus suul :)

Arstitädi kabinetis istusin toolile 12:00 ja sealt tõusin 13:20- teisisõnu läks üsna pikalt.

Kogu protsessist lähemalt:

Algul siis seletas arstitädi mis mind ees ootab jne jne. Kuna olin seda lugu juba kuulnud nädal tagasi, kui puhastamas käisin, siis uudiseid väga polnud.

Esimene asi mis siis tehakse on et lastakse suud loputada ca 1min ja seejärel tehakse tuimestus. Hoiatati ette, et see võib valus olla. Esimene süst (igeme sisse) käis suht märkamatult, teine mis tehti kuhugi ülespoole, siis käis küll üks valusähvakas läbi - aga see oli hästi korraks, kuid üsna ehmatas mind st ma ei oodanud sellist särakat.

Ja nii ma näost valgeks tõmbuma hakkasin. Artitädi küsis kuidas tunne on, ei mäleta mis vastasin aga noh igatahes oli kehv ja toodi nuuskpiiritus välja. Sai siis seda nuusutatud üsna tükk aega enne, kuniks normaalne pilt ja enesetunne tagasi tulid. Arst oli juba kahtlev, et ei tea kas üldse läheb lõikuseks kuna, kui juba alustada, siis enam pooleli jätta ei saa. Nuusutasin tükk aega, enesetunne oli enam vähem aga see nuusutamine oli lõpuks a'la nagu trepist kõndides käsipuust kinni hoidmine, selline veider turvatunne. Igatahes peale arsti mitmekordset küsimist ja pahandada saamist, et ma midagi ei ütle (see, et ma midagi ei öelnud oli pigem selle pärast, et ma ei olnud kindel kus ma olen omadega, kas olen korras või ei....). Üks hetk peale järjekordset küsimist andsin teada, et davaiks hakkame peale... i will survive. 

Seejärel pandi suu- ja nina-auguga mask näo peale (nina avausest nägi ka natukene välja). Ülejäänud protsess oli selline ühtlane puurimine ja kangutamine vahelduva eduga. Arst ikka küsis kogu aeg, et kuidas on, kas olen veel kontaktivõimeline ja kuidas tunne on, et ega valus pole jne... Mõnedel hetkedel oli tunda mingit valuaistingu moodi asja, sellest andsin kohe teada, siis lasi midagi igeme peale ja valu kadus (alati ei pannud kah, lihtsalt muutis ehk kohta kus toimetas, ega mina kah tea :). Üks hetk lõpupoole sain rohkem haiget. Ja kui arst toimetamise järgi jättis hakkas hammas valu tegema. Vot nüüd mõtlesin küll hirmuga, et kas nii jääbki, aga ei, arst tõi süstla, tegi oma sutsu ära ja valu kadus ning toimetas edasi. Lõpupoole kangutas hammast, käis raksakas või paar ja oligi kogu lugu. Muidugi see raksaka tegemine polnud lihtne, kuna hammas olevat kõver olnud ja ei saand hästi kätte.

Seda hetke ma nt ei teadnud/tundnud kui skalpell igeme katki lõikas ja kokku õmblemine käis kah nii ära, et ma ei saanud arugi. Lihtsalt öeldi, et valmis ja kogu lugu :)


Kui lõikus oli läbi ja rindkere pealt kate ära võeti siis oli mul särk seljas läbimärg...

Istusin siis seal tooli peal marlitükk hammaste vahel, külmakott lõual ja arst samal ajal klõbistas arvutis. Mingi hetk ajasin end sealt siis püsti, kusjuures polnud kindel, kui heas konditsioonis tasakaaluelund on ja muidu ise olen, aga kõikuma ei hakanud ja kõik oli okkei.

Kuna kogu protsess kestis kaua, siis arst kirjutas välja antibiootikumid. Sain ka paberil manuali  mida lähipäevadel teha jne.

Julgen arvata, et minu hamba opp oli keskmisest keerukam aga, kui arvestada nt et hammas võib ka lõualuu sisse kasvada jne mis oleks usun et keerukuse astmelt nt level 10, siis minu hammas oli kusagil nt level 7...8.

Opi arve oli kusagil 125€. Maksin arve ja lahkusin majast. Hüppasin autosse ja sõitsin kodupoole ID kaarti otsima, ühe käega külmakotti hoides lõual teisega rooli kruttides ja käike vahetades. Vastu sõitis ka politseiauto, kust vaadati mind kahtalselt aga kinni ei pidanud. Kodus käidud ja ID kaasas läksin apteeki. Seal kulus ca 20€. Selle raha eest sain siis 3 külmakotti, antibiootikumid ja suuloputusvedeliku.

Pool nägu tuimana, läksin tööjuurde, kuna oli üks kiireloomuline asi vaja korda saada. See tehtud siis koju ja James Bondi vaatama.

Esimese valuvaigisti viskasin põske kohe arstikabinetist lahkudes (arsti soovitusel) ja nüüd siis olen profülaktika mõttes 3 neljasajast ibumetini päevas võtnud.

James Bond vaadatud tegin väikese sööma (mõeldes ise, et vaja kähku ära süüa enne, kui tuimestus täitsa üle läheb, sest valusa suuga on märksa halvem süüa :). Jogurt ja puding olid vist menüüs (ei mäleta enam) ja noh siis tuligi uni peale. Magasin ca kella 21-ni vms, Pistsin ibmetini põske. Öösel und väga ei tulnud (süüdistan päevast magamist) ja hammas/suu natuke valutas kah - mitte niipalju et magada poleks saanud aga lihtsalt.

Praeguse seisuga nägu olulislelt paistes pole (lõua juurest natuke on aga hirmujutud, et pool nägu paistes.. seda pole, küllap on see personaalne... vms), hammas oluliselt ei valuta (küllap ibumetini tõttu). Näis, hommikul nüüd vaatan mis tunne on, kas võtan veel valuvaigistit või ei. Loodan, et on okkei ja pole enam muud oodata, kui niitide väljavõtmist... nädala pärast (arvestades opi päevast)

Kokkuvõtvalt polnud väga hull, lihtsalt hulgaliselt puurimist, natuke ehk mõni sutsakas valu ja kogu moos.

Üks hammas oleks vaja veel samamoodi välja oppida aga noh praegu võtan aja maha ja ei kiirusta :)

esmaspäev, 5. november 2012