The Tuberkuloited - Nagu maasikas

PUBLIC SERVICE BROADCASTING - LONDON CAN TAKE IT

Friends - Friend Crush

POLICA - Wandering Star

märgusõnad

muinastulede öö atlantis? ratas ja atlantis? vahatamine?

Muse - Madness

Vaiko Eplik - Pöördumatult soe (saates 2011)

MGMT - Time To Pretend

Sulgpall Kassitoome orus

Eile sai väheke ranna stiilis sulgpalli klõbistatud. Esindatud olid pess, reelika, mina ja Miss XS - kogu lugu.

saunajutt ja meenutus aastasse 2005

Maal meil on ikka üks ehedamaid suitsusaunasid mida ma elusees kusagil olen näinud. Ja sealt saab kõige mõnusama leili üldse maailmas .). Kurb asi on muidugi see, nagu kõigi hoonetega seal, et nad on ikka üsna halvas seisus. Alati saunalavale ronides (alates aastast 2005), näen ma põrandal puidust resti, mill evanust ma täpselt tean. Jah selle klopsis kokku mu vanamees minu 25-daks sünnipäevaks. Sai ju siis pidu maal peetud ja mõned parimad sõbrad sinna kutsutud. Ja mul on paganama hea meel selle 25 sünnipäeva üle. Iga kord leili visates tuleb mul meelde Ivar, kellega 2005 sai seal istutud. Ivar poiss oli kah jube rahul, oli elus esimest korda PÄRIS suitsusanus :). Ei tea kas temalgi see vahest meenub.... Novot umbes samad mõttetd vallutavad mu pead siis igakord seal leili visates. Ei tea kas põrandarest saab 10 aastat vanaks või vahetatakse ennem välja - julgen panustada et veab oma 10 aastat täis :).

Praegune pilt pole õige, mis siia lisatud, aga selle vahetan välja ühe või mitme vastu. (loodame, et ikka vahetan)

See 25 juubel oli üldse lahe, sellele peaks pikemalt oma loo tegema koos piltidega (kui need kusagilt vaid leiaks)

Mimicry - Baby We Aint Gonna Get Far (head eesti muusikat Teile!!)

Paar pilti kunagisest laudast

Varsti saab siin olema tühi plats ja vaade võsale ning ei mäleta enam keegi, et seal üldse mingi hoone asus

Vaade sissepoole. Vasakul üleval oli lehma koht. Paremal kõige üleval olid ubrik, kus hoiti erinevaid asju (nt peedid ja veel üht-teist), järgmisena paremal ülevalt poolt tulles olid sead ja edaspidi oli 2 kohta lehmadele. Vasakul all nurgas (mis kaadris ei ole) olid lambad. Kanade munemiskastid olid lammaste kohal seinal.

Puit mis lammutamise käigus tekkis, saeti kreissaega küttepuuks. Jämedamad jurakad saeti kettsaega. (as we call it "družba" :)

Pildid tehtud 18.08.2012

Lisaks võib vaadata ka postitust: http://hargip2ev.blogspot.com/2012/08/laut-kutteks-vol1.html

kiikumine

Lühidalt, kiisu ei tea mis saab, igapäev on uued uudsed, üks tahab teine ei taha, ise tahab teist esimest nii väga ei taha. Loodan, et mul nimed meelde jäävad kes on üks (Gertu) või teine (dr. Aia).

Super õhtu oli iseensest. Väga mõnus ilm ja jalutus. NB! viimasel ajal on õhtud üsna sügisesed olnud, seega seda mõnusam see ilmake tundus. Käisime seal kuhu jumal juhatas - pmtlt jõlkusime Toomemäel, turnisime kuristiku pervel, piilusime taga-aedadesse, vahtisime vanu maju mis vajaks remonti j amuid maju kus oleks nii nii tore elada. Ikka siin on nunnu rõdu ja seal äge siseõu jne jne :). Toome poe lähistel kimus keerdtrepil/rõdul üks kena siluetiga preilna suitsu. 

Laste mänguväljakul oli mõnus kiikuda.

Oli tore õhtu!

Peab fotoka ikka kaasas kandma, villand juba suvakatest netipiltidest.

"Pruudilt" nimega Aura vastas sai küsitud: kas täna või üldse?.. no vaatame :)

Ilge Pain see libanimede väljamõtlemine :)

James - Say Something (Live)

Guns N' Roses - November Rain

The Dark Knight Rises

Enne mind on keegi suutnud selle filmi kenasti kokku võtta, seega tsiteerin: "Hekseldatud, rapsiv, hingetu süzee. Igav pahalane.Tüütud ja jaburad löömastseenid, kus puudub igasugune nauditav koreograafia. Tuim tampimine.Tegelased puistavad varrukast magedaid stamplööklauseid."Batman begins" oli nauditav tervik, aga see praegune film ei kõlba kuskile. Sobib ehk vaid inimestele, kes arvavad et transformers on lahe või midagi" (Tarmo Cinamoni LK-l)

Minu meelest täpselt nii oligi :)

Iseenesest oli huvitav aga jah sellegipoolest pold nagu suurem asi

 

Genres: Action | Adventure | Drama | Thriller

4 out of 10




Storyline:

Despite his tarnished reputation after the events of The Dark Knight, in which he took the rap for Dent's crimes, Batman feels compelled to intervene to assist the city and its police force which is struggling to cope with Bane's plans to destroy the city.Written by WellardRockard 


Argipäeva kohta nii palju et Siret kutsus ja siis osa filmi tukkus niisama maha :D

Lana Del Rey - Summertime Sadness

José Gonzales - Heartbeats live

WHERE DO WE GO NOW?

Mulle ei isitunud, kuidagi liiga palju mõtetut loba ja tegevust mis muutus palaganiks. Oleks saanud paremini. Mõned nüansid/hetked olid aga see polnud piisav

KUHU NÜÜD MINNA? / WHERE DO WE GO NOW?

Koht: Tartu Raekoja plats
Algus: 08.08.2012 22:00

Sts: Nadine Labaki, Jihad Hojeily, Rodney Al Haddad
Op: Christophe Offenstein
Muusika: Khaled Mouzanar
Os: Claude Baz Moussawbaa, Layla Hakim, Nadine Labaki
Keel: araabia, vene
Subt: eesti, inglise

Prantsusmaa, Liibanon, Itaalia, Egiptus, 2011, 1:49

REŽISSÖÖR: NADINE LABAKI

Liibanonis sündinud Nadine Labaki on kindlasti üks nendest särvatest ja andekatest naisfilmirežissööridest, kes lisaks oma noorusele (29 aastat pole filmimaailmas veel mingi vanus!) ja vapustavalt kaunile välimusele teeb ka oivalisi filme, mis sunnivad eelkõige meesauditooriumit tõsiselt mõtlema selle üle, kuidas naisi peab kohtlema ning kuidas olla oma naistele paremad mehed.

Nagu ka oma esimeses mängufilmidebüüdis „Karamell” (2007), mida müüdi edukalt paljude riikide kommertslevis, on ka Labaki uues, mullu Cannes’i Un certain regard võistlusprogrammis esilinastunud filmis KUHU NÜÜD MINNA? esikohal lihast ja luust, mitte kunagi elule allaandev vapper naine (hoolimata sellest, kas ta on muslim või kristlane), kes ühe hetkega peab usukonfliktidest vigastatud Liibanoni külakeses toime tulema nii oma vägivaldsete meeste kui ka Ukrainast sissesõitnud lõbutüdrukute ohjeldamisega.

Linatöö räägib küll sõjast, kuid ennekõike on see siiski tehtud sõnumiga, kuidas sõda ja vägivalda ära hoida. Labaki räägib suurtest tragöödiatest ilma nutu ja halata alati inimlikul tasandil ja pisut üle vindi keeratud koomikaga, mis oma värvika tegelaskonna ning muusika- ja tantsunumbritega meenutab näiteks parimaid Emir Kusturica filme.

Kindlasti on see üks filme meie festivali valikust, mille järele saab pärast seanssi õhata veendumusega, et ka naised oskavad filme teha ja mis parata – sageli meestest paremini. Küllap mõistis sedasama ka suurte San Sebastiáni ja Toronto filmifestivalide publik, kes andis oma hääle just sellele filmile.

Helmut Jänes

Edit 09.08.2012 14:09

NB! hea teema taustaks lugeda järgnev:

Liibanon: kodusõda, kodusõda, kodusõda....

Mart Helme

Suursaadik

Eesti jalgratturite röövimine Liibanonis on tõstnud meie jaoks päevakorda sellel maal toimuva laiemaltki. Seda enam, et Eesti uudistekajastused sellest riigist on ikka olnud peamiselt negatiivse värvinguga – palestiina põgenike probleem, relvakokkupõrked eri grupeeringute vahel, varasemadki pantvangikriisid ning muidugi Iisraeli põhjaosa turvamured. Ometi mäletavad vanema põlvkonna inimesed, et kunagi nimetati Liibanoni Vahemere idaosa Šveitsiks, sealsed sadamad kujutasid endast üht peamist akent lääne- ja araabia maade vahelises kaubavahetuses, pealinn Beirut oli õitsev panganduskeskus ning Liibanoni rannikupiirkonnad kubisesid Lääne-Euroopa turistidest.

Tõsi küll, selle õitsva pealispinna all hõõgusid tulevase konflikti söed, mis osaliselt pärinesid juba Ottomani impeeriumi ehk Türgi ülemvõimu ajast, kui nii osaliselt kristlikus Liibanonis kui ka araablastega asustatud naaberriigis Süürias rahva hulgas võttis maad tugev tung iseseisvumisele. Üheks tollaste poliitiliste püüdluste verstapostiks oli 6. mai 1916, kui Türgi võimud hukkasid Beirutis ja Damaskuses türgivastase tegevuse eest 21 patriooti. Nii Liibanonis kui ka Süürias tähistatakse seda päeva tänaseni märtrite päevana.

Kuigi 1926. aastal kuulutati Liibanon vabariigiks ja võeti vastu ka iseseisva riigi põhiseadus, ei saanud tõelisest iseseisvusest kahe maailmasõja vahelisel perioodil siiski asja, kuna Rahvasteliidu otsusega oli Liibanon Esimese maailmasõja järel antud koos Süüriaga Prantsusmaa mandaatterritooriumiks. 1930. aastate vältel toimusidki Liibanonis vaidlused ja konfliktid eelkõige selle üle, kas Liibanon peaks olema täiesti iseseisev või liituma Süüriaga. Igal juhul nõuti aga Prantsusmaa ja tema relvajõudude lahkumist Liibanonist.

Teise maailmasõja ajal oli Liibanon Prantsusmaa Vichy valitsuse võimu all. Viimane nõustus kohaliku avaliku arvamuse lepitamiseks siiski iseseisvusnõudmistega ja 22. novembril 1943 saavutaski Liibanon iseseisvuse. Prantsuse väed lahkusid riigist aga alles 1946. aastal. Suuresti viimaste toel õnnestus jäme ots kohalikus poliitikas haarata rahvastikust tol ajal kuuskümmend protsenti moodustavatel kristlastel. Moslemi rahvastiku osatähtsust ning üldist islamiümbrust arvestades nägi kompromiss võimu jaotamisel ette, et kristlastele kuulub edaspidi riigi presidendi ametikoht, sunni moslemitele peaministri koht ning šiia moslemitele parlamendi spiikri koht. Tegelikkuses kujutas Liibanon endast aga mitte niivõrd demokraatlikku kuivõrd klanniühiskonda, kus võimu hoidsid pigem rikkad ja mõjukad perekonnad, mitte iseseisvad ja maailmavaate alusel moodustatud erakonnad.

Liibanonis kehtiva hapra konfessioonide vahelise tasakaalu lükkas suuresti paigast juba 1948. aasta Iisraeli–Araabia sõda, mille tulemusena saabus riiki umbkaudu 100 000 palestiina pagulast. Põgenikud moodustasid ligi 10 protsenti Liibanoni tollasest elanikkonnast ning nende saabumine tõstis märgatavalt moslemite osatähtsust riigis. Asja tegi veelgi hullemaks see, et Liibanoni sõjavägi kujutas endast pigem sümboolset paraadiarmeed kui tõeliselt heidutavat jõudu, samal ajal kui palestiinlastel olid võitlustes Iisraeliga tuleristsed saanud tugevad relvaüksused. Seega ei kõhelnud palestiinlased kohemaid sekkumast ka Liibanoni poliitikaellu.

Esimene rühmitustevaheliste relvakokkupõrgeteni viinud kriis, mis on ajalukku läinud Pašade sõja nime all, puhkes 1958. aastal. Kriisile lõid tausta 1956. aasta Suessi konflikt, Pan-Araabia liikumine, mida juhtis Egiptuse president Gamal Abdel Nasser ja külm sõda. Kõigi nende jõujoonte vahel püüdis Liibanoni president Camille Chamoun hoida neutraalset liini, kuna peaminister Rashid Karami ja palestiinlased toetasid Nasserit ja soovisid ka Liibanoni näha ühe osana äsja Egiptuse ja Süüria asutatud, kuid lühiealiseks jäänud Ühinenud Araabia Vabariigist. Mõistes, et iseseisvalt ei suuda Liibanon puhkenud kriisi lahendada, pöördus president Chamoun kommunismiohu tõrjumise ettekäändel USA poole, kes saatiski oma merejalaväelased Liibanoni.

Järgnev aastakümme kulges Liibanonis rahulikult, kuid palestiinlaste arvu järjekindel kasv (1960. aastate algul juba 400 000) ja üldine demograafiliste protsesside kulgemine moslemirahvastiku kasuks viitasid julma paratamatusena varem või hiljem vältimatult ees seisvale võimuvahekordade revideerimisele riigis.

Viitsütikuga tiksuv pomm plahvataski 1975. aastal, kui Liibanonis puhkes kodusõda, mille järelmitest pole seal jagu saadud õigupoolest tänaseni. Kodusõja ametlikuks alguseks loetakse 13. aprilli 1975. Nimelt avasid kaks palestiinlast sel päeval möödasõitvast autost tule ühe kiriku pihta kristlikus Ida-Beirutis ning tapsid neli inimest. Samal päeval toimunud vasturünnakus hävitasid kristlased bussitäie palestiinlasi. Üsna algusest peale oli selge, et valitsus ega sõjavägi – mis olid mõlemad samuti lõhenenud – ei suuda olukorda enam kontrollida ning nii haarasidki eri kogukonnad oma liikmete julgeoleku ja asualade kaitsmise enda kätte, luues uusi relvaüksusi või tugevdades juba olemasolevaid. Poliitilises plaanis jagunesid jõud laias laastus ühelt poolt ilmalikeks, kristlikeks ja parempoolseteks, teiselt poolt vasakpoolseteks ja islamimeelseteks.

Foto: Scanpix

Liibanoni naised 1975‒1990 toimunud kodusõja ajal teadmata kaduma jäänud omaste piltidega 21. märtsil 2011 Beirutis ÜRO büroo ees piketeerimas. Kõige pessimistlikumate hinnangute kohaselt hukkus Liibanoni kodusõjas kokku kuni 230 000 inimest.

Mõlema poole sees valitses siiski ülimalt kirev pilt ning mida kauem kestis sõjategevus, seda enam taandus poliitika kõige lihtlabasema kuritegevuse, röövimise, narkokaubanduse, prostitutsiooni ja relvaäri ees, milles võitlevad rühmitused aga endiselt säilitasid omavahelise rivaliteedi.

Et mõista pisutki, kui kirev ja poliitiliselt juhitamatu oli olukord Liibanonis juba kodusõja algetapil, väike loetelu üksnes kristlaste olulisematest relvarühmitustest: Kataebi Vahendusjõud, Seedripuude Valvurid, Tyouse Komandosed, Marada Brigaadid, Lõuna Liibanoni Armee, Rahvuslik-Liberaalse Partei sõjaline tiib ja Tiigrid.

Kui lisada, et sunniitidel, šiiitidel, druusidel ja palestiinlastel olid oma, samavõrd arvukad formeeringud ning et kodusõja käiku sekkusid 1976. aastal ka Süüria ja Iisrael, saame mingigi ettekujutuse olukorra keerukusest.

Nagu kodusõdade puhul tavaline, peeti seda ka Liibanonis eriti julmal viisil. Vastastikused veresaunad linnade, külade ja laagrite vallutamisel muutusid rutiinseteks, hukkusid tuhanded tsiviilisikud. Seejuures selgus kiiresti, et kõik võitlevad pooled on taktikalistel kaalutlustel valmis sõlmima liite ja vaherahusid ka seniste vaenlastega, nii et kodusõja jooksul ei leidunud lõpuks ühtegi osapoolt, kes mingil perioodil poleks omavahel liidus olnud.

1976. aasta oktoobris suudeti sõjategevus siiski lõpetada tänu Araabia Liiga sekkumisele, kes andis samal aastal varem juba Bekaa oru ja Põhja-Liibanoni hõivanud Süüriale mandaadi 40 000-mehelise rahuvalvekontingendi hoidmiseks riigis.

Saavutatud rahu oli ometi petlik, juba 1977. aastal algasid kokkupõrked uuesti. Tõsi, sedakorda kandus sündmuste raskuspunkt lõunasse, kuhu olid Beirutist ja selle ümbrusest kogunema hakanud kristlaste poolt süürlaste ja Iisraeli relvasaadetiste abil välja tõrjutud palestiinlased ja kust need alustasid pidevaid rünnakuid Iisraeli põhjaosa vastu. Iisrael reageeris omapoolse invasiooniga.

Nüüd sekkus sündmustesse ÜRO. 19. märtsil 1978 võttis Julgeolekunõukogu vastu resolutsioonid 425 ja 426, millega kohustati Iisraeli Liibanonist lahkuma ja loodi ÜRO rahuvalveüksused, mis saabusid Liibanoni lõunaossa juba 23. märtsil 1978. ÜRO jõud on Liibanonis ka praegu ning nende aasta kaupa pikendatav mandaat lõpeb 31. augustil 2011.

ÜRO sekkumine ei muutnud Liibanoni kodusõjas siiski põhimõtteliselt midagi, Süüria ja Iisraeli sekkumised kaasa arvatud.

Sõja kolmanda faasi alguseks peetaksegi 1982. aastat, kui Iisrael alustas suuroperatsiooni palestiina laagrite hävitamiseks ja palestiinlaste väljatõrjumiseks Liibanonist. Operatsiooni käigus jõudsid Iisraeli üksused ka Beirutisse, kus pommitati massiliselt moslemitega asustatud Lääne-Beirutit, kuhu oli ennast sisse seadnud ka 16 000 palestiinlasest võitlejat. Rünnakute käigus hukkus 6700 inimest, neist enamik tsiviilisikud.

Kuigi ÜRO alustas järjekordselt ponnistusi lahingutegevuse lõpetamiseks, oli hoopis USA president Ronald Reagan see, kelle tungival nõudmisel Iisrael oma jõud Beiruti alt tagasi tõmbas ning vaherahuläbirääkimised algasid. Selle tulemusena saabusid Liibanoni 20. augustil 1982 rahvusvahelised rahujõud, mille põhiosa moodustasid ameeriklased.

Mõneks ajaks õnnestus olukord Liibanonis stabiliseerida. Kuid Iisraeli vägede lahkumine Beiruti lähistelt ning tõmbumine oma piiri vahetusse lähedusse põhjustas puhvri kadumise kristlike ning teiste võitlevate poolte vahelt, mille tulemuseks oli vägivalla taaspuhkemine.

1983. aasta 23. oktoobril enesetaputerroristi poolt korraldatud veoautoplahvatus USA ja Prantsuse vägede kasarmute juures põhjustas hoonete kokkuvarisemise. Surma sai 241 ameerika ning 58 prantsuse sõjaväelast. Kodune pahameel sundis president Reaganit järgmisel aastal väed Liibanonist ära tooma.

Sisuliselt algas sellega ka Liibanoni kodusõja neljas, viimane ja kõige pikem faas, mille lõpetas alles nn Taifi leping 1990. aastal.

Leping on saanud oma nime sõlmimiskoha järgi Saudi-Araabias, kuhu Araabia Liiga initsiatiivil ja Kuveidi eesistumisel jaanuaris 1989 kogunes volitatud komisjon Liibanoni kodusõjale kompromisslahendust leidma. Sõlmitud rahvusliku leppimise akt andis rahutagaja rolli Liibanonis Süüriale, kuid rahuldas samal ajal ka sõjas üha ahtamale positsioonile surutud kristlaste tingimusi.

Foto: Scanpix

Kassoufi hotelli varemed Liibanoni pealinna Beiruti lähedal Bolonias aprillis 2011. Hoone purustasid Liibanoni kodusõja ajal Süüria väed, kes okupeerisid suurema osa riigist 29 aastaks ja lahkusid sealt kõigest kuus aastat tagasi. Araabiakeelne kiri seinal ütleb: „Assad (Süüria president – toim) on meie juht alatiseks!”.

Valutult Taifi leppe rakendamine siiski ei läinud. Leppe tingimuste kohaselt presidendiks valitud Rene Mouawad tapeti juba kuusteist päeva pärast ametisse astumist ja mõnda aega tundus, et relvakokkupõrked jätkuvad nagu peale kõiki varasemaidki katseid olukorda lahendada.

Otsustavaks rahu jaluleseadmisel sai amnestiaseaduse vastuvõtmine, mis andestas osavõtnutele kõik sõjaaegsed kuriteod, välja arvatud välisdiplomaatide vastu sooritatud kuriteod. Pärast kõigi erakondlike ja muude võitlusüksuste laialisaatmist osutus võimalikuks ka Liibanoni armee kui riigi ainsa relvajõu taasloomine.

Süüria üksused lahkusid riigist siiski alles 2005. aastal ja sedagi vaid suure rahvusvahelise surve tulemusena. Ilma kahtlusteta on Süüria aga praegugi Liibanonis, eriti Bekaa orus, kõige mõjukam välisjõud, kelle käsi võib vabalt mängus olla ka meie jalgratturite röövimises.

Liibanon

Pindala                                                             10 452 km²

Pealinn                                                                    Beirut

Rahvaarv                        57,367 miljonit (hinnanguliselt, 2010)

Riigikeeled                                               araabia, prantsuse

Rahaühik                                                         liibanoni nael

Liibanoni religioossed kogukonnad:

Šiiidid                                                                      30%

Sunniidid                                                                  25%

Maroniidid                                                                22%

Kreeka ortodoksikirik                                                  10%

Kreeka katoliku kirik                                                     4%

Druusid                                                                     5%

Armeenia ortodoksi ja katoliku kirik                                 4%

Muud                                                                        1%

Veider kordusuni

Pikalt ei oskagi kirjutada aga:

 Isa oli purjus, mingil tundmatul põhjusel muutus ta vägivaldseks. Ma ei tahtnud, et ta jälle jooma peale läheb siis hoidisin teda kinni (ei mäleta täpselt). Igatahes lõpptulemus oli see, et ta sai kusagilt noa (vahepeal oli tal mitu nuga) ja pani selle mulle kõri peale ja lubas põske lõigata jms. Kuna Ta oli purjus siis see võitlusvahekord muutus. Mingi hetk jäi keegi teda kinni hoidma ja ma helistasin politseisse, et viige ta ära kainerisse aga sealt sain vastuseks, et lahendage ikka ise ja neil on palju tööd, et kui asi hulluks läheb siis otsigu tänavapealt kas politsei auto või mõne turvafirma oma. Läksin siis tänavale isa kaenalas, nii et ta midagi teha ei saaks. Kusagilt sai ta siiski noa(d) aga see situatsioon lahenes, madistasime seal väheke. Igatahes oli mul kindel plaan ta polisteile/turvafirmale üle anda. Eemal paistisgi üks turvafirma buss ja bussi lähedal nende punker (millegiks enamaks seda nimetada ei saanud). Kõik oli kuidagi kahtlane. (NBNB! olen sarnast und erinevates variatsoonides varem näinud ja sealt olen ka nö õppinud). Küsisin siis neilt töötõendit. Sain suvalise reformierakonna värvides voldiku/reklaamlehe, kus siis mehe pilt peal ja tekst. Sain selgeks, et tegu on kahtlaste inimestega. (varasematest kogemustest teadsin, et on olemas ka libaturvafirmad, kes tegelikult on päti gängid. Tulin siis sealt tulema vanamees kaenlas. Tänaval eemal toimus möll. Kusagilt tulid kaagid ja tulistasid seal omavahel ja mulle tundus, et osad tahavad ka mind rajalt maha võtta ja mu isa nö päästa. Kuna vanamees oli mul omadega üsna läbi (oli minu käest piisavalt kolakat saanud), siis viskasin ta kuhugi kangialusesse peitu.... 

 ja siin uni lõppes

Roisin Murphy - The Time Is Now

Siin näib ta nii mõnusalt cool :)

Кино. "Кукушка"

Kavinsky - Nightcall (Drive Original Movie Soundtrack)

Put headphones on,
Turn up volume
Close eyes.
Welcome aboard, thank you for choosing Kavinsky airlines, now prepare to fly...!!

 

Palju õnne Gerd!

Gerd Kanter tuli kettaheite lõppvõistlusel kolmandale kohale ja tõi sellega Eestile teise medali Londoni olümpiamängudelt.

Olümpiavõitjaks tuli 68.27 heitnud sakslane Robert Harting, hõbemedali võitis Iraani esindaja Ehsan Hadadi tulemusega 68.18 ja pronksi Gerd Kanter tulemusega 68.03. Enne finaali oli Kanteri hooaja parim tulemus 67.71.

Finaali tulemused:
1. Robert Harting 68.27,
2. Ehsan Hadadi 68.18,
3. Gerd Kanter 68.03,
4. Virgilijus Alekna 67.38,
5. Piotr Malachowski 67.19,
6. Martin Wierig 65.85,
7. Yennifer Frank Casanas 65.56,
8. Vikas Gowda 64.79,
9. Benn Harradine 63.59,
10. Erik Cadee 62.78,
11. Jorge Fernandez 62.02,
12. Lawrence Okoye 61.03.

Tartuff 2012_VUOSAARI ja Beginners

Sai siis kõutsiga Tartuffi'l käidud. Vihma tibutas ja lasi isegi täitsa ära vaadata

Soomlaste "Sügisball" võiks öelda - hinne neli. Minu meelest liiga dramaatilseks aetud. Õnnetute persse keeratud psühholoogiast ja mida see teistele kaasa toob. St keerab omakorda teiste inimeste maailma kah sinna samusesse ja nii ta läheb aina edasi ja edasi nagu umbrohi, mis ei taha hävineda.

VUOSAARI / NAKED HARBOUR

Koht: Tartu Raekoja plats
Algus: 06.08.2012 22:15

Sts: Aku Louhimies, Mikko Kouki, Niina Repo
Op: Tuomo Hutri
Muusika: Markus Koskinen
Os: Laura Birn, Amanda Pilke, Matleena Kuusniemi, Lenna Kuurmaa, Jasper Pääkonen
Keel: soome, vene, rootsi, taani
Subt: eesti

Soome, 2012, 2:00

REŽISSÖÖR: AKU LOUHIMIES

Aku Louhimiehe urbanistlik armastusfilm uurib õnneliku elu võimalikkust tänapäevases linnakeskkonnas, mille tempokas ja pingelises rütmis kipub inimene unustama ligimese. Tähelepanu ja armastuse järele janunevad ometi kõik ja läheduse puudumise korral võib meeleheitel inimene tegutseda ettearvamatult.

Soome autorikino noorema põlvkonna olulisima režissööri Aku Louhimiehe („Rahutud”, „Paha maa”) mitmest omavahel põimuvast loost koosnev energiline ja emotsionaalne VUOSAARI on nagu metrooliini viimane peatus – siin lõpevad ja algavad lood. Ja neid lugusid ühendab armastus.

Filmis teeb suurepärase rolli Lenna Kuurmaa ja näha saab teisigi Eesti näitlejaid – Jekaterina Novosjolova, Kristjan Sarv ja Reginleif Trubetsky.

Film linastub kinodes Sõprus ja Artis alates 7. augustist.

Täits ameeldis see Algajad, vbl peaks veel korra vaatama. Hindeks paneks kah siiski neli :)

Laut kütteks vol.1

04.08.2012...05.08.2012 Sai maal lammutatud lauta, mis mitmed aastad tagasi juba omakoormusele alla andis. Küllap sarika palgid ja "müürilatt" olid ära väsinud ja nii ta laiali vajus. Nagu ikka kipub meil olema, siis peavad naised ütlema, et see töö tuleb ära teha ja nii ka seekord arvatavasti oli Kristi agitaatoriks ja surujaks :). Kahju, et fotokat kaasas polnud, oleks saanud kogu protsessist ülevaate, või veelparem oleks videokaamera ja timelapsid erinevate nurkade alt :). Töödega saime umbes poole peale, niiet jäi mida pildistada ka veel. puidust osad said kreissaaega pliidi/ahju parajaks lõigatud. Sauna ei saanudki, vanamees ei viitsind kütta, või magas õige aja maha vms.

Pärast siis vanamehega Põlvasse ja sealt rattaga Tartu. NB! kuna Leevijõe sild on remondis siis läksin mööda postiteed (kusjuures lisakilomeetreid tuleb vaid ca 2...3). Veider oli see, et Põlva tulla oli meeletult raskem, kui tagasi Tartusse minna. Pärast endomonda tracki vaadates selgus muidugi, et Põlva asub mäe otsas st tõusumeetreid tuleb Tartu-Põlva suunal kõvasti ja loomulikult postitee on üsna ränk niipidi sõita. Tartu poole veereda oli mõnusam :).

Esmap-teisip rattast puhukus. Täna vbl ujuma - tasuta aura pääsmed tahavad kasutamist. NB mul pole normaalseid ujukaid, suve lõpuks võiks ju siiski ära osta (Y)

Burger King :)

Eile sai Lauraga rattaga sõitmas käidud. Ta on ikka ehtne "meistersportlane". Tegime peatuse Aovere risti tanklas, võttis siis omale kehakinnituseks burgeri ja loomulikut ka õlle :). Mingi hetk siis hakkas Laural põlv valu tegema ja tiksusime ülejäänud tee rahulike matkajatena tagasi trtu poole. Samas see oli isegi hea, arvestades, et algul sai natuke liialt pingutatud.

Undiin

Minule meeldis, soovitan. Tekkis tahtmine teist korda veel vaadata, kuigi vaevalt ma selleni jõuan.

UNDIIN (J. Giraudoux)

Noor ja vapper rüütel kohtub ebamaiselt kauni neiu Undiiniga ja armub temasse - saades aru, et  Undiin ongi tema elu armastus. Rüütli senine kihlatu - Berta ei jäta aga asja niisama.  Loomulikult kistakse intriigi ka õukond ja kuningas - paraku saab aga loos määravaks Undiini sõna otseses mõttes ebamaine päritolu...

Kõlab kui melodramaatiline keskaegne muinaslugu ja eks sellest kaasaja üks tuntumaid ja mõjuvamaid draamatekste ka lähtub,

AGA...

Jean Giraudoux "Undiin" on võimas ja dramaatiline allegooria inimeseksolemisest ja Armastusest kõige olemuslikumas tähenduses, kõlades teravalt  ja kaasaegselt (ja ka naljakalt) igal ajal ja kõikjal.

Lavastaja: Ain Mäeots (Vanemuine)

Kunstnik: Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater)

Kostüümikunsnik: Maarja Meeru (Vanemuine)

Muusika: Ardo Ran Varres

Osades: Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Juss Haasma, Egon Nuter, Liina Tennosaar, Hannes Kaljujärv (Vanemuine) või Taavi Eelmaa (Von Krahl), Maarja Mitt (Vanemuine), Raivo E. Tamm, Liina Olmaru (Vanemuine), Marika Barabanštšikova (Vanemuine), Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Markus Dvinjaninov (EMTA Kõrgem Lavakool), Tiina Rahe, Ott Kilusk

Etendused Tartu Toomkiriku varemetes

19., 20., 21., 22., 24., 25., 26., 27., 28. juulil ja 1., 2., 3., 5. augustil kell 19:00

4. august 19:00 (Reserveeritud)

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja tund enne algust kohapeal, samal päeval piletid kallimad.

Mai kuus piletite soodushinnad!

VAATA GALERIID SIIT!

MEEDIAS:

"Delta" - Hedvig Lätt rääkis lavastaja Ain Mäeotsa, helilooja Ardo-Ran Varrese ja näitlejate Sandra Uusbergi ja Juss Haasmaga, alates 26 min (Klassikaraadio, 16.07.12)

Suvepilt: "Undiini" proovid algasid vihmatrotsides (Triin Kand, Tartu Postimees 27.06.12)

"Undiini" Reklaamklipp

Stuudios on Meelis Kompus (12.07.12 Vikerraadio)

"Undiini" viimane ettevalmistus enne esietendust -galerii (17.07.12, Õhtuleht Online)

"Emajõe Suveteatri lugu räägib armastusest ja kamuust" (ETV Aktuaalne Kaamera, 20.07.12)

"Undiin" läheb järjest lõbusamaks (Triin Truuvert, Postimees 26.07.12)

Suveteater läheb Toome varemeis kindla peale välja (Põim Kama, Tartu Postimees 26.07.12)

www.suveteater.ee

Vaiko Eplik VARIELU

Armastan seda, mida Eplik teeb